27.mail andis 5b klassile tavapärase loodusõpetuse õpetaja asemel tundi Pärnu kodutute loomade varjupaiga juhataja Mari Hagi. Tema tütar Loviisa oli ka 5b ja 9a klasside koostöös ettevõetud varjupaiga abistamise üks eestvedajatest. Lisaks saime teada, et meie klassis on veel õpilasi, kelle vanemad tegelevad koertele-kassidele kodude leidmisega.
Mari Hagi oli kaasa võtnud ka väikese kassipoja, kes sai õpilastelt paitusi ning ei tahtnud kuidagi oma puuris püsida. Kuulsime palju olulist koduloomade hoidmise ja hülgamise kohta ning selgitati, miks on vajalik koduloomi kastreerida ja steriliseerida. Lisaks sellele, et mõned inimesed on loomade vastu põhjendamatult julmad, võivad paljud loomad sattuda õnnetusse olukorda ka ilma inimese mõjuta, seega kui näete tänaval üksikult hulkuvat kodutut koera või kassi, siis tuleb sellest teada anda loomade varjupaigale ning nemad hoolitsevad loomakese eest edasi.
Mõned inimesed peavad varjupaiku loomadele ohtlikeks ja julmadeks kohtadeks, kus nende elusid lõpetatakse, kuid tegelikult ei panda ühtegi looma magama enne, kui ei olda pärast mitmeid terviseuuringuid päris kindlad, et eutanaasia on selle looma jaoks parim ja kõige vähem piina tekitavam variant. Varjupaigas tehakse loomale kõik vajalikud protseduurid – operatsioonid, vaktsiinid, kiibistamised jms.
Kes ise endale looma ei taha või ei ole kindel, kas suudaks temaga hakkama saada, siis on võimalus varjupaigast võtta loom koju hoiule mõneks ajaks. Kui ka seda ei taha teha, aga aidata sooviks ikka, siis ootab Pärnu kodutute loomade varjupaik vabatahtlikke loomade eest hoolitsema, toitma, mängima, puhastustäid tegema. Seda saavad ilma vanemata teha vaid siiski noored alates 14. eluaastast, nooremad võivad samuti tulla, kuid koos vastutava vanemaga.
Kurb on kuulda, kuidas mõned inimesed loomi hoiavad ja meil jääb vaid üle loota, et järgmised generatsioonid õpivad teiste vigadest ning läbi kokkupuudete loomadega õpivad neid austama ja hoidma nagu me hoiame oma pereliikmeid või häid sõpru.
Klassijuhataja Ele Jaanimägi