13.-17. märtsil toimus Pärnu Vanalinna Põhikoolis loodusainete nädal. Nädal algas paugu ja särtsuga, kui algklassidele tuli etendusi tegema Tartust Hull Teadlane. Teisipäeval, emakeele päeval, kirjutasid õpilased kirja loodusele. Kirjutati loomadele, taimedele, kliimale, enda ajule ja kopsudele. Hea meel on tõdeda, kui kirglikult noored tegelikult loodusesse suhtuvad ning milliste probleemide pärast südant valutavad. Siinkohal üks näide.
Kallid inimesed, palun vaadake maailma! Vaadake, palju me saastame seda planeeti. See on meie kodu.
Globaalne soojenemine pole enam müüt. Loomad surevad, taimed kaovad. Jää sulab Antarktikas ja Arktikas meie pärast. Jääkaru ja paljud teised loomad on ohus. Pangu kinni saastavad tehased, kasutaks teisi meetodeid elektri saamiseks, näiteks turvalised tuumajaamad. Kasutame vähem naftat ja teeme suurema tootmise elektriautodele.
Kallis loodus, palun muuda jääkarude käppasid! Kui Artika sulab ära, kuhu neil siis minna on? Loodus, Sa oled nii palju loomi muutnud erinevalt, miks ka mitte muuta jääkarude käppasid?
Aitäh!
Kolmapäeval tuli meile külla sünoptik Ele Pedassaar ning andis loenguid ilma teemal. Neljapäeval rääkis perearst Madis Veskimägi lõpuklassidele riskantsetest eluviisidest, rumalate otsuste tagajärgedest ning teismelise elu ahvatlustest. Juuresolnud õpetaja sõnul ei ole kunagi ühegi loengu ajal nii hoolikalt ja hiirvaikselt kuulatud. Pärast šokiloengut tuli Tallinna Ülikoolist Tiit Land rääkima lõpuklassidele keemia õppimise vajalikkusest ülikoolis. Eestis ja Euroopas vananeva ühiskonna taustal on biokeemia areng ja uute ravimite väljatöötamine on üks võtmeküsimusi ning loengu käigus tõi Tiit Land mitmeid näiteid, kuidas keemia õppimine juba põhikoolis võib aidata ülikoolis hakkama saada ning ühiskonda aidata. Samal päeva jõudis seitsmendikele loengu anda veel Tartu Ülikooli doktorant ning looduskaitse bioloog Elin Soomets, kes rääkis kahepaiksetest ning nende kevadisest rändest, mis peagi algamas on.
Reedel oli geograafiapäev, kus iga klass sai loosiga ühe riigi ning pidi riietuma sellele riigile omaselt ning tegema soovi korral riiki tutvustava plakati. See teemapäev on alati väga aktiivse osavõtuga just nooremate klasside hulgas, kuid sel aastal osalesid entusiastlikult ka vanemad klassid, eesotsas aktiivsete klassijuhatajatega Jamaicast ja Etioopiast.
Nädala jooksul oli avatud nutiorienteerumine õpetajatele, kus õigeid kohti pidi otsima oma nuti abil ning avatud oli hääletus juba talvel alanud loodusfotode konkursile. Tunnustatud said rohkeim hääli saanud õpilase, õpetaja ja lapsevanema foto autorid.
Ele Jaanimägi
loodusainete ainesektsiooni juht
Vaata loodusainete nädalast pilte siit
Globaalne soojenemine pole enam müüt. Loomad surevad, taimed kaovad. Jää sulab Antarktikas ja Arktikas meie pärast. Jääkaru ja paljud teised loomad on ohus. Pangu kinni saastavad tehased, kasutaks teisi meetodeid elektri saamiseks, näiteks turvalised tuumajaamad. Kasutame vähem naftat ja teeme suurema tootmise elektriautodele.
Kallis loodus, palun muuda jääkarude käppasid! Kui Artika sulab ära, kuhu neil siis minna on? Loodus, Sa oled nii palju loomi muutnud erinevalt, miks ka mitte muuta jääkarude käppasid?
Aitäh!
Kolmapäeval tuli meile külla sünoptik Ele Pedassaar ning andis loenguid ilma teemal. Neljapäeval rääkis perearst Madis Veskimägi lõpuklassidele riskantsetest eluviisidest, rumalate otsuste tagajärgedest ning teismelise elu ahvatlustest. Juuresolnud õpetaja sõnul ei ole kunagi ühegi loengu ajal nii hoolikalt ja hiirvaikselt kuulatud. Pärast šokiloengut tuli Tallinna Ülikoolist Tiit Land rääkima lõpuklassidele keemia õppimise vajalikkusest ülikoolis. Eestis ja Euroopas vananeva ühiskonna taustal on biokeemia areng ja uute ravimite väljatöötamine on üks võtmeküsimusi ning loengu käigus tõi Tiit Land mitmeid näiteid, kuidas keemia õppimine juba põhikoolis võib aidata ülikoolis hakkama saada ning ühiskonda aidata. Samal päeva jõudis seitsmendikele loengu anda veel Tartu Ülikooli doktorant ning looduskaitse bioloog Elin Soomets, kes rääkis kahepaiksetest ning nende kevadisest rändest, mis peagi algamas on.
Reedel oli geograafiapäev, kus iga klass sai loosiga ühe riigi ning pidi riietuma sellele riigile omaselt ning tegema soovi korral riiki tutvustava plakati. See teemapäev on alati väga aktiivse osavõtuga just nooremate klasside hulgas, kuid sel aastal osalesid entusiastlikult ka vanemad klassid, eesotsas aktiivsete klassijuhatajatega Jamaicast ja Etioopiast.
Nädala jooksul oli avatud nutiorienteerumine õpetajatele, kus õigeid kohti pidi otsima oma nuti abil ning avatud oli hääletus juba talvel alanud loodusfotode konkursile. Tunnustatud said rohkeim hääli saanud õpilase, õpetaja ja lapsevanema foto autorid.
Ele Jaanimägi
loodusainete ainesektsiooni juht
Vaata loodusainete nädalast pilte siit