Sa minus elad
Ruth Kerov
Õpetaja, kas sa kunagi ei väsi?
Ikka toetab meid su soe ja pehme käsi.
Tunnis vestled, koos meiega mõtteid mõlgutad,
kui vaja, siis väikest nagamanni nahutad.
Õpetaja, kust võtad selle jõu,
et olla hooliv, sõbralik ja annad nõu?
Tead täpselt, mida vajame
ja leida igaühe juurde tee – sul pole iial raske see.
Õpetaja, mis teeb sust suure meistri?
Kas see, et hästi tarkust jagad?
Või see, et sinus lapsemeelsus alles
veel ka siis, kui juuksed läinud halliks.
Õpetaja, mu armas õpetaja,
kui suureks saan, siis hinges soov sind kallistada.
Su mured tahaks võtta enda kanda
ja et su soovid viiks sind unelmate randa.