Kolmapäeval, 11. märtsil kogunesid Eesti loodusteaduste olümpiaadil (ELO) parimaid tulemusi saavutanud Pärnumaa õpilased Tartusse eksperimendipäevale. Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislaboris avanes neil võimalus kogenud juhendajate käe all uurida veereostusega seotud loodusteaduslikke probleeme. Põnevaid katseid tehti tiigiveega.
Tartu Ülikooli Chemicumis toimunud keskkonnalaboris tuli õpilastel lahendada talutiigi reostumise mõistatus. Nimelt pöördus uurimislabori poole murelik Tartumaa talupidaja, väljamõeldud tegelane Jüri, kelle põllumaade vahel asuv armas suplustiik on salapärasel viisil reostunud. Veepinnale on tekkinud õli, vees vohavad taimed ja tiigipõhi kipub jalatalda torkima. Jüri tõi kaasa ämbritäie tiigist võetud proovi. Noorte uurijate-laborantide ülesandeks oli välja selgitada, mis on juhtunud külaelanike seas hinnatud ujumistiigiga, kes selle eest vastutab ja kuidas oleks võimalik tiigi olukorda parandada.
Detektiivitöö keskmes olev tiigiproov sai kihtide kaupa põhjalikult läbi uuritud. Noortel keskkonnateadlastel tuli appi võtta nii isiklikud meeled kui ka leidlikud eksperimendid keemia ja füüsika vallast. Ühiselt tuvastati põhjamudas olevad võõrkehad ning mõõdeti veesaastet põhjustavate ioonide sisaldust. Põneva katse abil sai selgeks ka veepinnal olnud õli päritolu. Nobedamad osalejad said oma nutikuse ja guugeldamisoskused proovile panna keskkonnaviktoriinis. Programmi lõpetas tulemuste arvutipõhine kokkuvõte, mille käigus õpiti üht-teist ka teadustulemuste analüüsi ja esitamise kohta.
Katsepäevast võtsid osa Audru Kooli, Lihula Gümnaasiumi, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, Pärnu Mai Kooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, Pärnu Vanalinna Põhikooli ning Surju Põhikooli õpilased. Kokku osales keskkonnalaboris 18 Pärnumaa noort.
Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilase Anita Sermandi jaoks oli katsepäev uurimislaboris tore kogemus. Arusaadavalt meeldis talle kõige rohkem katsete tegemine. „See kogemus oli väga hariv, sest koolis ei saa paaristööd nii täpselt teha. Sain uusi asju teada ning kindlasti kasutan neid teadmisi koolitöös ja järgmistel olümpiaadidel,“ kommenteeris neiu.
Õpilastega kaasas olnud Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õpetaja Ly Suursilla sõnul oli katsepäev väga mitmekesine. „Tore oli kõige keskmeks olnud lugu, mille ümber olid põimitud erinevad katsed,“ rääkis Suursild.
„Uurimislabori meeskonnal on samuti rõõm juhendada särasilmseid ja nutikaid noori, kes pikale teekonnale vaatamata olid usinasti eksperimenteerimas. Õpilaste saadud tulemused olid tänases keskkonnalaboris silmapaistvalt head,“ rääkis uurimislabori programmikoordinaator Karin Hellat. Täpsuse ja põhjalikkuse eest jagatakse laboris töötanud õpilastele ka auhindu. Auhinnad on pärit rahvusvahelistelt olümpiaadidelt, kuhu needsamad tublid katsetajad ka ise tulevikus jõuda võivad, kui selleks tublisti vaeva näevad. Õlide viskoossuse määramise ülesannetes olid seekord parimad Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased Andri Hall ja Andreas Simson, valemi teisendamises oli parim nende koolikaaslane Mirell Lank. „Ootame alati eksperimendipäevadele selliseid huvilisi noori, keda kindlasti kohtame tulevikus nii loodusteaduste olümpiaadidel kui ehk hiljemgi, näiteks teadlasekarjääri kasuks otsustamas,“ märkis Hellat.
Kuigi Eesti loodusteaduste olümpiaad on toimunud juba 15 aastat, korraldab Tartu Ülikooli teaduskool taolisi eksperimendipäevi sel aastal esmakordselt. Seda tänu ettevõtte Graanul Invest toetusele. Veebruaris-märtsis saab ettevõtte toel võimaluse uurimislaborisse tulla 250 ELO piirkonnavoorus osalenud õpilast. Alates 2019. aasta lõpust panustab Graanul Invest loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. Muude tegevuste hulgas toetab Graanul Invest loodusteaduste olümpiaadi ja teaduskooli uurimislaborit, kus toimub loodusainete integreeritud õpe.
Tartu Ülikooli teaduskooli direktori Riin Tamme sõnul aitab piirkonnavoorus osalenud õpilaste premeerimine katsepäevaga Tartus kindlasti süvendada õpilaste huvi loodusteaduste vastu. „Katsepäeval osalemine valmistab neid paremini ette järgmisteks olümpiaadivoorudeks ning loodetavasti toob ka juurde piirkonnavoorudesse õpilasi just nendest maakondadest, kust praegu osalejaid napib. Samuti motiveerib see õpilasi õppetegevuses veelgi aktiivsemalt kaasa looma,“ rääkis Tamm.
ELO on loodusteadusi, ennekõike keemiat, füüsikat ja bioloogiat ühendav iga-aastane võistlus, mis on peamiselt suunatud 7. ja 8. klassi õpilastele üle Eesti. Olümpiaadi käigus lahendavad õpilased teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid. Tegu on unikaalse olümpiaadiga, kuna ükski teine praegu korraldatav ainevõistlus ei võimalda sellisel moel ühendada erinevaid loodusteaduste suundi ning esitada neid õpilastele eluliste ülesannetena.
Uurimislabor sündis 2016. aasta sügisel, kui TÜ teaduskooli loodusteaduste olümpiaadi tiim asus olümpiaadi lõppvoorudes kasutatud katsete põhjal arendama lõimitud eksperimendiprogramme põhikooli- ja gümnaasiumiklassidele. Uurimislabori eesmärk on õpilastele demonstreerida, et loodusteaduslike katsete abil saab lahendada põnevaid probleeme, mis pärinevad meid ümbritsevast keskkonnast. Lisaks teadmistele ja laboritöö kogemusele arenevad uurimislaboris ka koostöö- ja IT-oskused. Tänaseks on uurimislaborit külastanud juba ligi 4000 õpilast 80 koolist ning tagasiside õpilastelt ja õpetajatelt on olnud väga positiivne. Lisaks pälvis uurimislabor Eesti Teadusagentuurilt 2017. aastal riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija tiitli.
Fotol on Pärnumaa noored koos õpetajaga.
Teate edastas:
Liis Vahe
TÜ teaduskooli kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist