Kõikidel Pärnu Vanalinna põhikoooli 3. kooliastme õpilastel oli võimalus osaleda õppepäeval Manija saarel, et tutvuda sealse looduse ja pärandkultuuriga. Meie klassile meeldis see reis väga. Nii mõnigi meist oleks valmis mõnda aega elama sellises vaikses, mandrist eraldatud paigas.
Meie giid oli keskkonnaameti spetsialist Merike Palginõmm. Ei olnud küsimust, millele ta poleks vastust leidnud. Ta oskas väga põnevalt rääkida Manija saare elukorraldusest ja loodusest. Paadiga sõit oli eriline elamus neile, kes esimest korda saarele sõitsid.
Meie klassikaaslased meenutasid pärast õppekäiku
• Manilaid on looduskaitse all. Seal elavad põhiliselt täiskasvanud inimesed. Kooliskäivaid lapsi ei ole.
• 1933 aastal asusid paljud kihnlased elama Manija saarele, kuna Kihnus nappis põllumaad.
• Saar on 5 km pikk ja 500 m lai.
• Saarel puudub kirik ja surnuaed.
• Saarel on muuseum, kust saab endale osta ka kihnukeelset kirjandust ja soetada aabitsa.
• Põnev on saarel vaadata poste, millel üleujutuseaegsed veetaseme näidud.
• Saarel on kõik eravaldused, mere ääres võib iga inimene jalutada veepiirist 10 meetri kaugusel maismaal ja tormiga 4 meetri kaugusel veepiirist.
• Hanilaiul nägime paljusid merelinde rahulikult päikese käes toimetamas. Seal pole inimesi neid hirmutamas.
• Meenutasime, et looduses ei tohi murda oksi ja lilli kaitsealal.
• Saarel ei kasva palju puid ja seega on enamik aastast väga tuuline.
• Inimesi on vähe ja kõik tunnevad ja abistavad üksteist. Pole vaja lukustada uksi, võib panna toika ukse ette, et tulija saaks aru: pererahvast pole kodus.
• Nägime naisi tumesiniste seelikutriipudega körtides, mis teatas meile, et öösel oli surnud üks vanatädi ja naabrid leinasid teda.
• Poodi saarel ei ole. Kogu kaup tuuakse saarele mandril poodlemas käies. Tihti tehakse oste ka naabrile.
• Saarel kasvatatakse kitsesid ja lambaid, tehakse palju käsitööd.
• Mehed tegelevad kalastamisega.
• Naiste kirjud seelikud tähendavad rõõmu ja kui on seljas must seelik punase äärega, väljendab see leina.
Suur tänu meie giidile, kellega koos nägime ühe imelise saare igapäevaelu.
Õppereisi rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.
Meie klassikaaslased meenutasid pärast õppekäiku
• Manilaid on looduskaitse all. Seal elavad põhiliselt täiskasvanud inimesed. Kooliskäivaid lapsi ei ole.
• 1933 aastal asusid paljud kihnlased elama Manija saarele, kuna Kihnus nappis põllumaad.
• Saar on 5 km pikk ja 500 m lai.
• Saarel puudub kirik ja surnuaed.
• Saarel on muuseum, kust saab endale osta ka kihnukeelset kirjandust ja soetada aabitsa.
• Põnev on saarel vaadata poste, millel üleujutuseaegsed veetaseme näidud.
• Saarel on kõik eravaldused, mere ääres võib iga inimene jalutada veepiirist 10 meetri kaugusel maismaal ja tormiga 4 meetri kaugusel veepiirist.
• Hanilaiul nägime paljusid merelinde rahulikult päikese käes toimetamas. Seal pole inimesi neid hirmutamas.
• Meenutasime, et looduses ei tohi murda oksi ja lilli kaitsealal.
• Saarel ei kasva palju puid ja seega on enamik aastast väga tuuline.
• Inimesi on vähe ja kõik tunnevad ja abistavad üksteist. Pole vaja lukustada uksi, võib panna toika ukse ette, et tulija saaks aru: pererahvast pole kodus.
• Nägime naisi tumesiniste seelikutriipudega körtides, mis teatas meile, et öösel oli surnud üks vanatädi ja naabrid leinasid teda.
• Poodi saarel ei ole. Kogu kaup tuuakse saarele mandril poodlemas käies. Tihti tehakse oste ka naabrile.
• Saarel kasvatatakse kitsesid ja lambaid, tehakse palju käsitööd.
• Mehed tegelevad kalastamisega.
• Naiste kirjud seelikud tähendavad rõõmu ja kui on seljas must seelik punase äärega, väljendab see leina.
Suur tänu meie giidile, kellega koos nägime ühe imelise saare igapäevaelu.
Õppereisi rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.
Eve Hirvela, emakeeleõpetaja