Pärnu Vanalinna põhikool on programmi „Digipööre” üks pilootkoole. Tänaseks on seal jõutud juba paras hulk õpetajaid ja õpilasi digiusku pöörata.
Õpetajad õpivad isegi vahetundides
Rääkimata sellest, et meeskond end pidevalt harib, toimuvad arvutiklassis esmaspäeviti ja neljapäeviti kõigile õpetajaile ka nn digivahetunnid, kus mõni õpetaja tutvustab kolleegidele 15 minuti jooksul rakendust, veebilehte või programmi, mida ta on ise edukalt õppetöös kasutanud. Esmaspäevaseks digivahetunniks palutakse kõigil osalejatel tutvustamisele tulev rakendus varakult telefoni või tahvlisse tõmmata, et siis kohapeal üheskoos selle kasutamist proovida. Neljapäeval minnakse sama teemaga süvitsi edasi ja vastatakse katsetajate küsimustele.
Sügisel lepiti küll kokku, et digivahetunnid toimuvad ainult kaks korda nädalas, aga juba on kogunetud arvutiklassi ka n-ö erakorraliselt, sest õpetajatel on üksteisele nii palju põnevat jagada. Nii on tõmmatud digivahetundide ajal oma nutiseadmesse RunKeeper, QR-koodi lugeja, liitreaalsust võimaldav Colarmix jt. Tutvutud on QR-koodi koostamise keskkonnaga, mida õpetajad nüüd hoolega kasutavad, et õpilasi otse näiteks HotPotatoesiga valmistatud harjutuse juurde suunata. Ka huvi LearningAppsi harjutuste vastu sai alguse digivahetunnist.
Eriti tore on, et õpetajad õpivad ka õpilastelt. Nii tutvustas üks 8. klassi poiss oma õpetajale Photopeachi kui head enesekontrollivõimalust, 7. klassi tüdrukud aga pilditöötlemisvõimalusi Imikimis ja Picmonkeys. Suureks abiks on ka õpetajate endi lapsed, kes kodus oma vanemaid aitavad.
Mida oleme juba arvuti abil õpetanud
Algklassides on hea õppida võõrkeele sõnu mänguliselt Eslgamesplusis ja LearningChocolate’is, nagu on teinud 3.b. Võõrkeele õppimise lemmikvahend on meie koolis juba pikemat aega ka Quizlet, mille abil on hea innustada õpilasi uusi sõnu õppima. Lapsevanemad mainivadki läbiviidud küsitluses, et hommikuti kooli sõites on lastel tekkinud harjumus nutivahendiga veel viimast korda sõnadega mängida ja nii need meelde jäävadki. Selle keskkonna puhul meeldib õpilastele, et sõnade kontrolli lubavad õpetajad teha nii kaua, kuni kõigil on sõnad selged.
Peastarvutamist võimaldab Miksikese pranglimine ja Kahoot. 8.a klass mõõtis füüsikatunnis mürataset klassis ning kontrollis õpilaste kuulmissageduse vahemikku internetis oleva heligeneraatori abil. Vene keele tunnis kasutas 9.b klass rakendust Learn&Play, mille abil saab õppida tähestikku ja uusi sõnu, samuti kontrollida oma sõnavara tundmist mängu vormis. Sõnade paremaks õppimiseks on lisatud helifailid hääldusega.
Eesti keele tundides on kasutatud LearningAppsi sõnade tähestikulisse järjekorda vedamise ja grupeerimise harjutusi, HotPotatoesis lünkade täitmist, Kubbus grupeerimist. Õppimist lihtsustavad need seetõttu, et õpilane näeb kohe, mis on õige, mis vale, ja keskendub materjalile, mis veel kordamist vajab. Veebitahvlile kirjutamist on praktiseeritud Padletis.
Ajaloo õppimisel on kasutatud küsimustele vastamiseks Piratepadi keskkonda, kus õpetaja näeb oma arvuti ekraanil, mida õpilased kirjutavad. See teeb tööde käigu jälgimise väga lihtsaks ja õpetaja saab õpilasele, kellel on probleeme, varakult head nõu anda.
Kuidas me nüüd tunnikontrolle teeme?
Peamiselt teeme neid Socrative’i ja Kahooti keskkonnas. (Arvutiõpetaja Väino Tuisk nimetab meid Kahooti-kallakuga erikooliks.) Socrative’is on õpetajal lihtne koostada kas valikvastusega, õige/vale-versioonis või lühivastuse kirjutamisega teste. Kahoot võimaldab koostada ühe õige valikvastusega ülesandeid. Õpilane saab lahendmaise ajal kohe tagasisidet, kas ta vastas õigesti. Õpetaja näeb oma arvutist, mitu õpilast on küsimusele juba vastanud, ja esitab järgmise küsimuse täpselt õigel ajal. Vastused salvestatakse pilve − koos õpilaste nimede, punktide arvu ja õigete/valede vastuste äranäitamisega. Õpetajale on see oluline info.
Põhjalikke interaktiivseid teste saab õpilastele koostada Google Drive’is, Miksikese onkontides, Schoologys, JotFormis jne. Aja jooksul leiab iga meie õpetaja nende hulgast endale kõige paremini sobivad.
Kuid meie õpilased kontrollivad ennast arvuti abil ka ise, mis on ju eriti tore. Näiteks Miksikese e-harjutused näevad välja nagu tavalises töövihikus, kuhu saab oma vastused sisse trükkida ja salvestada. Vahe on aga selles, et internetis on õpetajal kirjapandut hea kontrollida ja parandada. Õpilane näeb õpetaja tehtud märkusi ja kohendab oma vastuseid. Misikese i-harjutused on interaktiivsed. Õpilane näeb kohe, kas ta vastas õigesti või valesti. Mängulisust lisab asjaolu, et valmis harjutuse eest saab punkte ja skoore on võimalik pärast võrrelda.
Hea programm on LearningApp, mis võimaldab õpetajal sisestada pilti, kaarti, heli, teksti. Koostada saab järjestamise, valikvastuste, grupeerimise, paaride moodustamise, arvuliste lahenduste, lünkade täitmise jne ülesandeid. LearningAppis saab kasutada ka juba olemasolevate harjutuste kogu. Põnevust nii õpetajaile kui ka õpilastele pakuvad liitreaalsuse rakendused (Elements4D ja Colarmix), mis muudavad pildi, kujundi, keemilise elemendi vms kolmemõõtmeliseks. Kehalises kasvatuses mõõdetakse distantsi ja ajakulu RunKeeperiga.
Kas nutiseadmeid jätkub?
Õppeaasta algul pidid meie õpilased töötama ühe nutiseadme taga paarikaupa. Arvutiklassi oli lausa järjekord, sest seal said need, kellel oma nutiseadet ei olnud, töötada lauaarvutil ja nii oli kõigil võimalus internetikeskkonnas individuaalselt tegutseda. Ajapikku on aga õpilased hakanud üha enam oma isiklikke telefone ja/või tahvelarvuteid kooli kaasa võtma. Nad on õnnelikud, kui saavad õpetajale teatada: „Minu ema andis mulle ka täna tahvelarvuti kaasa!” Meie õnnepäev oli aga 13. oktoober, sest just siis kinkis Elisa Eesti AS meie koolile 30 tahvelarvutit, et saaksime tunde läbi viia nii, et ükski õpilane poleks teistest halvemas olukorras.
Meie haridustehnoloog Diana Veskimägi ütleb, et liikvele lastud laviini pole enam võimalik peatada: õpetajad haaravad uusi meetodeid lennult, jagavad kogemusi kolleegidega, nii et üllatunud on nii õpetajad kui ka õpilased. Algklassiõpetaja Anne Kaare leiab, et suurim rõõm selle juures on laste särasilmad. Klassiõpetaja Liliana Kester tunneb rõõmu, et nii suur osa õpetajaid on digipööramisega entusiastlikult kaasa läinud. Loodusõpetaja Ele Jaanimägi mainib, et temast kui nutiseadmete vihkajast on nüüd saanud lausa asjatundja. Emakeele ja kirjanduse õpetaja Eve Hirvela sõnutsi „naudib ta digipööret täiega”, kui õpilaste keelepruuki kasutada.
Kõike tehtut (tunniteemasid, kasutatud keskkondi ja rakendusi ning tegutsenud klasse ja õpetajaid) saab näha-lugeda kooli kodulehelt digipöörde päevaraamatust http://vanalinnadigi.weebly.com/paumlevaraamat.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mare Hallop
Elisa kinkis Pärnu Vanalinna põhikoolile 30 tahvelarvutit
Nutiõppe edendamiseks kinkis Elisa esmaspäeval, 13. oktoobril Pärnu Vanalinna põhikoolile 30 Samsung Galaxy Tab 4 tahvelarvutit, mis on soetatud Elisa töötajate kogutud heategeva fondi abil.
„Elisa on suhelnud mitme Eesti kooliga, kuid Pärnu Vanalinna põhikool hakkas firmale silma, sest selle kooli kõik õpetajad tahtsid nutiseadmed õppetöös aktiivselt kasutusele võtta, ning seda kõikides õppeainetes,” märkis Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu.
Elisa ja Pärnu Vanalinna kooli koostöö ei piirdu ainult tahvlite kinkimisega, vaid käsikäes testitakse ja püütakse aru saada, milleks kõigeks on tänapäeval nutikaid seadmeid võimalik õppetöös kasutada. Praeguseks on loodud juba hulgaliselt harduslikke rakendusi, mida saab tarvitada õppetöös, enamasti seejuures iseseisvaks õppimiseks. Samas otsib Elisa koos kooliga jätkuvalt võimalusi, kuidas kasutada nutiseadmeid veelgi innovaatilisemalt ära näiteks rühmaõppeks ning õpilaste ja õpetajate igapäevatöö lihtsustamiseks.
Pärnu Vanalinna põhikooli direktor Pille Tahker lisas, et Pärnu Vanalinna põhikool on ühinenud digipöörde projektiga ja selle kooli õpetajad korraldavad Pärnus digiõpet teiste koolide õpetajatelegi.